"Liigvalla omanikkest mäletab rahvas Rehbinderit kes suri 1839. a. Rehbinderi järglane olnud ta väimees Benckendorff, kellele järgnenud Schilling Benckendorffi väimees. Schilling oli viimane mõisnik. Eesti ajal võõrandanti mõis ja jagati asunikkude kohtadeks. Benckendorffi ajal osteti ka Ao mõis ja küla maad Liigvallale. Kunas keegi nimetatud omanikkest oli Liigvallas, seda rahvas täpselt ei mäleta. Umbkaudu teatakse ainult, et praeguse Liigvalla mõisa maja ehitamise ajal 150 a. tagasi, olnud Rehbinder Liigvalla omanikuks, siis olnud Benckendorff ning umbes 40 a. tagasi, kohtade müümise ajal, olnud Schilling mõisa omanikuks (Krusten). Umbkaudu teatakse ainult, et praeguse Liigvalla mõisa maja ehitamise ajal 150 a. tagasi, olnud Rehbinder Liigvalla omanikuks, siis olnud Benckendorff ning umbes 40 a. tagasi, kohtade müümise ajal, olnud Schilling mõisa omanikuks (Krusten).
Liigvalla mõisa maja on ehitatud umbes 1780. a., see on kahekordne paekivist ehitis, klassitsistilises stiilis. Väline krohv pudeneb ning selletõttu on hädaohus kogu väline ornamentika. Revolutsiooni aastail on sõjaväed asund mõisas ja rüüstand seda võrdlemisi palju. Katus on varem läbi lasknud ning seetõttu on rikutud mõned laed. Üldiselt on maja siiski võrdlemisi hästi säilund. Käesoleval ajal on maja Rahva Ülikooli Seltsi kasutada
EKLA, f 199, m 40, 24/5 (I-7) < Koeru khk.“ Linda Vilmre (1929)"

Foto: Liigvalla mõis (Löwenwolde), härrastemaja 1935. Koeru khk (ERM Fk 887:646); Eesti Rahva Muuseum
Kaastekst: RADAR - interaktiivne õppeprogramm

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi