Logi sisse
ja salvesta oma lemmikud

Tartumaa (Tühista valik)
Pilte: 131

Pärnumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Viljandimaa Tartumaa Võrumaa
X

Chevro Mäeröövlid (6)

Fotograaf: teadmata
1960ndatel kaevati inimjõul käsitsi Kärde mäest org läbi, et teha uus ja laugjam tee. Vana tee kulges nimelt üle mäe ja lõunapoolne langus oli nii järsk, et hobuste abistamiseks koorma kinnihoidmisel pandi vankri rattakodarate vahele suur puukaigas, ehk nagu tollal öeldi – pandi tormas peale. Tänapäeval ehk kutsutaks seda piduriks. Mõnikord ei aidanud aga seegi – koormaid läks seal ikka tihti ümber ja tee äärtes hakkas tänu sellele kasvama näiteks õunapuid ja humal. Uus tee pidi mäe ületamise lihtsamaks tegema. Tee-ehitajad on end nimetanud Chevro Mäeröövliteks ja kirjutanud selle ka mäe liivasesse pinnasesse tekkinud liivaseinale…ehk inspireerituna pildil olevatest autodest, milleks on 1940ndate aastate Chevrolet’d?

Marelli Millend fotokogu ja kaastekst.
Allikas ja avaldamisõigused: Marelli Millend, jagada viitega allikale
Asukoht: Tartumaa, Laiuse kihelkond, Kärde
Sildid: kärde, teeehitus, 2000px

Makse saaja nimi: MTÜ Nahkanuia
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks
SEBSwedbankDanskeNordeaLHV
X

Liitu meie uudiskirjaga!

Lisa kommentaar

Marelli (30.01.2013)

Ka minus tekitas nii pildi omanikult saadud väidetav aejahetk kui ka see, et pildil on tööehitus, kahtlusi. Meenutab tõesti pigem karjääris kaevamist. Sel juhul usun, et tegemist on siiski Kärde karjäärija, kuna minu vanaema on kirjutanud: "Vana liivakarjäär, mis tekkis Eesti Vabariigi ajal pärast seda, kui kaevati inimjõul käsitsi mäest org läbi, et teha uus ja laugjam tee, ning mille kaevamisel töötas ka minu isa, Voldemar Lehtmets, suleti 1960. aastal." Järelikult oli Kärde karjäär Valdo pakutud ajal juba olemas küll. Maantee kaevamise kohta leidsin 1937. aasta Postimehest: "Tallinna-Tartu maanteel on Kärde mägi tülikaks kohaks autodele, kui ka hobusõidukeile, iseäranis sügisestel pimedatel aegadel libeda teega seal on olnud alalõpmata õnnetusi. Nüüd on Tartu maavalitsus otsustanud seda mäge tasandada. Rahvas aga sooviks näha, et see tee saaks otse läbi metsa õgvendatud kuni Kullamäe talunditeni, sellega jääks mäe kaevamine ära ja tee saaks ka õigem umbes poole kilomeetri võrra ja ka tasasem. Kõrge Kärde mägi jääks tee kõrvale." link

Marko Mänd (30.01.2013)

Tänan Tõnis ja Valdo! Eriti põnevaks teevad loo Valdo kommentaarid, mis võivad taaskord tõestada kuidas pildita mälestused ennast teinekord esimeste ettejuhtuvate fotode külge kleebivad. Aga muidugi või see nii ka mitte olla. Uurin Kärde rahvalt lähemalt!

Valdo Praust (29.01.2013)

Ühel autol on ees numbrimärk T-419. Sellist vassongi numbrimärke kasutati Eestis 1930. aastate teisel poolel. 1940.-41.a. paiku vahetati kõik sellised numbrimärgid kohustuslikus korras mustapõhjaliste ER XX-XX (EX XX-XX) seeria numbrimärkide vastu välja. Seega ei saa see foto pärineda mitte kuidagi 1960. aastatest, vaid peab olema tehtud enne 1941. aastat, tõenäoliselt veel enne 1939. aasta keerulisi sündmusi. Lisakahtlusi tekitab selle foto juures ka ärakaevatud osa laius - teatavasti on Kärde mäe lõunaküljel vana (17. sajandi?) tee senini alles ja uus, laugjam tee on kitsalt kaevatud mäe sisse selle kõrval. Fotol on aga näha väga lai ärakaevatud ala, mis ei viita kuidagi tee sissekaevekohale, pigem hoopis mingile karjäärile. Kahjuks ma ei tea, kas Kärde karjäär oli rajatud juba sõja eel või ei. Kui siiski ei, siis peab pildil olema mingi muu karjäär. Näiteks ehk Pedja (Liivamäe) liivakarjäär Pedja jaamast kirdes, kuhu sõja eel muuseas raudteeharugi sisse läks.

Tõnis (28.01.2013)

Selleks, et, kui härjad otsustasid poolel teel puhata, tuli kaigas kodaratesse pista. Siis ei kippunud vanker tagasi veerema. Sama tehti ka kitsarööpmelisel raudteel, kui auruvedur (susla) mäkketõusul ära väsis.

Marko Mänd (28.01.2013)

Miks neid kaikaid ülessõidul kasutama pidi?

Tõnis (27.01.2013)

Isa rääkis kunagi, et Kärde mäe all (lähedal) elanud mees, kes vankrite mäest ülesvedamiseks kasutas härgade paarisrakendit. Oli härgi kaks või kaks paari või rohkem, seda ei tea. Aga oma peatoiduse teeninud härgade omanik just vankrite mäest üleveol. Kasutati kaikaid piduriteks, nii alla, kui ülessõidul. Hobused rakendati vankri eest lahti ja härjad asemele.

X
kodulehe, e-poe tegemine