Logi sisse
ja salvesta oma lemmikud

Vali asukoht piltide sirvimiseks
Pilte: 3578

Pärnumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Viljandimaa Tartumaa Võrumaa
X

Kiltsi mõisa vesiveski (0)

Fotograaf: Joh.Triefeldt
Postitan selle foto peamiselt Valdo Prausti kaasteksti tõttu, mille avaldasin hiljuti Nahkanuia ajaveebis koos samast hoonest oluliselt vanema fotoga.

"Kiltsi mõisa (neo)gooti stiilis vesiveski Põltsamaa jõe ülemjooksul; foto ca 1900.-10.a Leipzigis trükitud postkaardilt (minu erakogust).

Järvamaalt Virumaale (Karedalt Rakverre) suunduv tähtsaim muinas- ja keskaegne maantee asus praegusest maanteest täiesti erineva koha peal, kulgedes läbi Ammuta,Kuusna, Metsla, Ramma, Pikevere, Raigu, Ilmandu, Sootaguse, Kiltsi, Vao, Mõisamaa ja Väike-Maarja. Alles Väike-Maarja järel Koonu juures suundus ta teele, mis ka tänapäeval on üsna pikalt ühtse teena alles – sealt Rakverre kulges ta nimelt läbi Pandivere, Kadila, Meriküla, Inju, Vana-Vinni ja Piira.

Kuna kogu see tee kulges kõrgel maastikul, ületas ta kogu pikkuses praktiliselt vaid üheainsa jõe – Põltsamaa jõe ülemjooksul hilisema Kiltsi mõisa juures (teise jõeharu küll mõni km edasi Vaol), kus oletatavasti oli muinasaegne koolmekoht, mis võimaldas pääseda üle jõe ning minerallpinnasega kallaste tõttu polnud pikemaid soosildu vaja sinna rajada.

Oletatavasti tekkis peale ristisõdu (13. saj. algust) selle põlise jõeületuskoha juurde vesiveski, selle juurde omakorda aga läänivaldus (esmamainitud 1383). Hiljemalt 1466. aastaks oli läänivaldusesy välja kasvanud juba toekas lääni- ehk eramõis (Hof Asze), mis tõenäoliselt oli juba siis välja ehitatud võimsa vasallilinnusena (kivist kindlusmõisana). Suur osa selle müüre on tänases – 1790. aastal valminud – Kiltsi lossis ära kasutatud, iseäranis esimesl korrusel. Arvatavasti siis (kui mitte juba varem) lülitati kindlusmõisa süsteemi ka varasem vesiveski, mida läks nüüd lisaks vilja jahvatamisele vaja lossi ümbritsenud vallikraavide täitmiseks veega (osalt säilinud lossitiikidena). Kui mitte varem, siis hiljemalt siis ehitati vast vesiveski ka välja kapitaalse kiviehitisena (pildil). Samas jäi tähtis maakondadevaheline kaugmaantee käima veskitammi pidi üle jõe kuni 16. sajandini.
Võib oletada, et fotol kujutatud veskiveski (tõen. 18.-19. sajandi neogooti ehitis) põhines suuremal või vähemal määral keskaegsetel müüridel. Tegu oli omapärase hoonega – fassaade kaunistasid teravkaarpetikud ning mõisapoolset otsa ilmestas kaks keskaegset linnusetorni imiteerivat torni (fotol näha üks neist). Pole välistatud, et nii mitmedki neist elementidest võisid olemas olla juba keskajal.

Tänaseks on see kaunis ehitis kahjuks varemeis ja unustatud – peale 1990. aastate alguse laastavat tulekahju seda ei taastatud ning alles jäid vaid müürid. Sihvakad tornid oli hoonel aga hävinud (lammutatud) juba 1930. aastate algul. Veel 1970. aastate algul oli kunagise tähtsa muinasmaantee lõigust tekkinud Kiltsi-Sootaguse- Ilmandu külatee autoga läbitav, kuni raudteeülesõidu sulgemine 1970. aastate lõpul liikluse sellel teel kaotas. Praegu teavad vaid vähesed, et veski müüridest on mööda käinud Virumaa edelaosa üks tähtsamaid maanteid, mida mh on oma liikumisel kasutanud kasutanud 13. sajandil ka Rooma paavsti eriesindaja Modena Wilhelm oma diplomaatilisel missioonil siiamaile."
Allikas ja avaldamisõigused: Aivo Aia, jagada viitega allikale
Asukoht: Virumaa, Väike-Maarja kihelkond, Kiltsi
Sildid: kiltsi, veski, 1936, 3000px

Makse saaja nimi: MTÜ Nahkanuia
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks
SEBSwedbankDanskeNordeaLHV
X

Liitu meie uudiskirjaga!

Lisa kommentaar

X
kodulehe, e-poe tegemine